´Olea europaea´

we grow heavenly olives, then gently squeeze the hell out of them.

Mai-August. Oliivifarm. Oliivipuud ja meie ja uneski mitte midagi muud. Frankland River, Lääne-Austraalia lõunatipul, 50 elanikku ning erkrohelised lammaste-lagendikud ning otseloomulikult kilomeetrite viisi nö. oliivimetsa.

Kahekuuline harvest e. oliivide korjamine toimus 7 päeva nädalas, 11-12 tundi päevas. Meid, eestlasi oli päevases-öises vahetuses ja hullumeelses farmiprojektis kokku lausa kaheksa, seltsis segasem. Minu amet oli juhtida kombaini ja traktori segulist masinat nimega shaker e. raputaja.

alla minnes:

1.Shakeri roolis

2. Shaker team hoos

3. murinägu

4. Charlie oma traktoriga

5. üks vähestest vabadest päevadest

6. päevasaak, üks bin pea pool tonni oliivimarju

7. oliivifarm, 0 kraadi ja kell 7 hommikul

Little bit of everything.

Mõttepaus katki. Palav tervitus kodustele.

Olen leidnud, et blogi (hästisti) pidamine on paras challenge, niiet müts maha järjepidevate blogijate ees, sest kõiki neid naljakaid, vähemnaljakaid retklusi kirja panna on suhtkoht aeganõudev pluss keerukas ülesanne.
Märkamatult on kätte kimanud märts-plärts (siinkohal tervitused Laurale;) Jääb järele vaid imestada, kuhu said selleaastased esimesed kuud? Esimese poole jaanuarist sai puhatud ja hoolega, nüüd käib töö ja vile koos! Nüüdseks aga on mul suus rutiinimaik – töö, trenn, tudu, mis omakorda pole üldsegi paha! Täiskäik töörindel on ju ometi äärmiselt teretulnud! Mis sest, et tegu pole karjääriredelil ronimisega või unistuste valdkonnaga. Ühe targa onu kunagine mõttetera ütleb: Karta ei tule mitte seda, et kaugele ei jõua, vaid seda, et kuhugi ei jõua. Tegelikult on rutiinilõng mitmeid kordi nädalavahetuseks ka katkenud, majast on läbi voorinud erinevaid eestlasi ja austraallasi, peale selle oleme majarahvaga siin-seal ringi traageldanud. Majarahvas on hetkel küll vaid kokkukuivanud neljaliikmeline punt Liis-Kristjan-Jane-Indrek (viimane on uustulnuk, saabunud 7. veebruaril, haha) off-season eestlaste peamajas, nagu me siin naljatame. Indreku kaasa tiritud kohvrist leidsime ammuigatsetud kodumaist kraami: 5 pätsi musta leiba, kamajahu, tatar, vürtsikilud, Kalevi šokolaaditahvlid, Fizz, A Le Coq – siiani teadmata, kuidas üle piiri smuugeldas, haha!