Olen leidnud, et blogi (hästisti) pidamine on paras challenge, niiet müts maha järjepidevate blogijate ees, sest kõiki neid naljakaid, vähemnaljakaid retklusi kirja panna on suhtkoht aeganõudev pluss keerukas ülesanne.
Märkamatult on kätte kimanud märts-plärts (siinkohal tervitused Laurale;) Jääb järele vaid imestada, kuhu said selleaastased esimesed kuud? Esimese poole jaanuarist sai puhatud ja hoolega, nüüd käib töö ja vile koos! Nüüdseks aga on mul suus rutiinimaik – töö, trenn, tudu, mis omakorda pole üldsegi paha! Täiskäik töörindel on ju ometi äärmiselt teretulnud! Mis sest, et tegu pole karjääriredelil ronimisega või unistuste valdkonnaga. Ühe targa onu kunagine mõttetera ütleb: Karta ei tule mitte seda, et kaugele ei jõua, vaid seda, et kuhugi ei jõua. Tegelikult on rutiinilõng mitmeid kordi nädalavahetuseks ka katkenud, majast on läbi voorinud erinevaid eestlasi ja austraallasi, peale selle oleme majarahvaga siin-seal ringi traageldanud. Majarahvas on hetkel küll vaid kokkukuivanud neljaliikmeline punt Liis-Kristjan-Jane-Indrek (viimane on uustulnuk, saabunud 7. veebruaril, haha) off-season eestlaste peamajas, nagu me siin naljatame. Indreku kaasa tiritud kohvrist leidsime ammuigatsetud kodumaist kraami: 5 pätsi musta leiba, kamajahu, tatar, vürtsikilud, Kalevi šokolaaditahvlid, Fizz, A Le Coq – siiani teadmata, kuidas üle piiri smuugeldas, haha!
Märkamatult on kätte kimanud märts-plärts (siinkohal tervitused Laurale;) Jääb järele vaid imestada, kuhu said selleaastased esimesed kuud? Esimese poole jaanuarist sai puhatud ja hoolega, nüüd käib töö ja vile koos! Nüüdseks aga on mul suus rutiinimaik – töö, trenn, tudu, mis omakorda pole üldsegi paha! Täiskäik töörindel on ju ometi äärmiselt teretulnud! Mis sest, et tegu pole karjääriredelil ronimisega või unistuste valdkonnaga. Ühe targa onu kunagine mõttetera ütleb: Karta ei tule mitte seda, et kaugele ei jõua, vaid seda, et kuhugi ei jõua. Tegelikult on rutiinilõng mitmeid kordi nädalavahetuseks ka katkenud, majast on läbi voorinud erinevaid eestlasi ja austraallasi, peale selle oleme majarahvaga siin-seal ringi traageldanud. Majarahvas on hetkel küll vaid kokkukuivanud neljaliikmeline punt Liis-Kristjan-Jane-Indrek (viimane on uustulnuk, saabunud 7. veebruaril, haha) off-season eestlaste peamajas, nagu me siin naljatame. Indreku kaasa tiritud kohvrist leidsime ammuigatsetud kodumaist kraami: 5 pätsi musta leiba, kamajahu, tatar, vürtsikilud, Kalevi šokolaaditahvlid, Fizz, A Le Coq – siiani teadmata, kuidas üle piiri smuugeldas, haha!
